Eesti pulm

Pulmadest on viimasel ajal palju juttu olnud. Eriti seoses hiljutise maagilise kuupäevaga 777, mis ei oleks Aasia riikides, kus vahel harrastatakse staadionil paaripanekut, probleeme tekitanud, küll aga riikides, kus kooselu registreerimiseks vaid loetud arv püha-ja raekodasid. Eestis möödus see päev linnas ja linnalähistelgi üsna meeleolukalt, sest kui muud silmaga ei hoomanud, siis loikelillede vähesust ning pulmaronge küll.

Ka meie peres olid eelmisel nädalavahetusel pulmad, päev pärast seda maagilist daatumit. Eelnevalt kiusati loomulikult mitmel erineval moel peigu (ohutuim tegevus laulupeo tule süütamine) ja pruuti (ohutuim tegevus jäätisereklaami väljamotlemine ja selles osalemine). Pulm ise oli väga soe (päike paistis, inimesed olid armsad, peokoht toetas meeleolu), romantiline (üllatuslauljad kirikus ja üliarmunud paar), emotsionaalne (pruut ja peig mitmel korral onnepisarais) , elav ja energiline (pidevad laul, tants ja etteasted, st kellegagi ei saanud rääkida ning pulmaisalgi ei olnud midagi teha, kuna esinemissoove oli tematagi külluses).

Milline on aga "Eesti pulm", sellele ei oska viimase aja erinevate kogemuste valguses enam üheselt vastata. Ajad muutuvad, inimesed ja kombed koos nendega. Meie igatahes andsime rahvariiete kandmisega panuse eelnimetatud pulmade Eesti dimensioonile.