Hiigelsidrunijoogist

Meie viiepäevase Itaaliareisi voib kokku votta sonaga klaasikillumäng, sest see kätkes nii palju erinevaid elemente, värve ja elamusi.
Saime ülevaate louna-Itaalia ajaloost, vulkaanidest ning tuhaalusest tsivilisatsioonist Pompeiis.
Kogesime, kuidas 7-tunnine jalgpalli viigijuubeldus Napoli kesklinnas ei voimaldanud hotellist väljuda ning piiras meie liikumisruumi vorratu katuseterrassiga, kus müüdi ka veini. Toidust, mis on nii hea ja mida on ajuti nii rikkalikult, et näiteks pulmas otsustati pearoog ära jätta. Külalised ei suutnud kokku 8 käiku süüa lihtsalt ning juba teise käigu järel asuti nuruma tiramisud. Dolce vita ja ilusad inimesed, keda kohtab ohtralt rannikulinnades ning Capril.
Trepid, mida leidub palju, et päevane sammu-ja trennilimiit sai kenasti ületatud. Näiteks asus hotell merest täpselt 405 trepi kaugusel. Hingematvalt kaunist loodusest ja eresinisest merest. 25 aastat uusehituskeeldu on säilitanud väikelinnade audentsuse. Kvaliteetsetest sandaalidest, mida käsitöömeistrid ajaloolisi traditsioone järgides siiani valmistavad. Limoncello valmistamiseks kasvatatavatest hiigelsidrunitest (meloni suurused) ja ojadena voolavast veinist tuleks pikemalt rääkida. Päikesest ja ujumisest, sest vaatamata loputule rannajoonele on vähe kauneid randu ja juurdepääsetavat, ujutavat merevett. Hotelli basseinis paluti tungivalt panna pähe sinikollane (rootsi lipp) riidest ujumismüts, mistottu ei olnud palju ujujaid.
Pulmakülalistest, kes olid koik Kanadast, kuid kelle puhul täheldasime eeldatava pinnapealsuse asemel sügavust. See on eriti omane immigrantide järglastele, kellel on täiendav kogemus ja dimensioon, näiteks endast ja sopradest koneledes ollakse piinlikult detailsed nende päritolu määratlemisel. Lopuks tuleb kiita meie sopru, kelle pulm oli suurepärane näide väljapeetud lihtsusest.