Brüsseli parkidest

Brüsselis on arvukalt eri suuruses ja suunitlusega parke. Nende eest hoolitsetakse, enamasti paistavad nad silma pügatud muru, lillepeenarde ning rivistatud puude poolest. Parke on siin uuemaid ja vanemaid, nooblemaid ja rahvalikemaid. Neil on nn rohelise riba, avaliku ruumi loomise ja planeeringu (erinevate linnajagude eraldamine-ühendamine) funktsioon ning kahtlemata esteetiline väärtus. On teada ka paar salaaeda.

Ja parke siin armastatakse ning neid külastatakse! Näiteks sörkimise, rulluisutamise, trummi löömise, ratsutamise, jalgrattaga soitmise, lugemise, koeraga jalutamise, jäätise ja vahvlite söömise, piknike pidamise, jalgpalli, male, kaartide, kitarri, sulgpalli ja petanque'i mängimise ja teab mis muudel eesmärkidel.

Olgugi et meie korteril on igasse ilmakaarde avanevad balkonid, siis vahel on vahel tore istuda pargis, kontaktis loodusega. Eriti lahe on seda teha ühes sopradega. Viimati saatis meie petanque'i mängu kloostripargis jäine shampus ning korvitäis piknikusööki. Sellistel hetkedel, kui sobrad suvesooja päikese käes üksmeelses tegevuses, tahaks olla fotolemb, et neid momente alatiseks jäädvustada.

Suurepärane Brüsseli parkide otsingumootor: http://www.ecli.net/rbc/

Tennis ja majanduse ABC

Tennist saab mängida aastaringselt. Seega 365 päeva jooksul saab katsetada nii liiva, lendliiva, muru, pori, vaipkatet ja teisigi platside kattematerjale ning variatsioone nendest.
Vaieldamatult eelistavad valgepallurid mängida suvel. Belgias kestab nii tennise kui golfi suvehooaeg laias laastus aprillist novembrini voi nagu ilmad lubavad.
Uus globaalne kütterezhiim on muutnud nii klubiomanike kui tennisistide rutiine. St väliväljakutel mängitakse järjest rohkem ning see eeldab harrastajatelt üha veekindlamat varustust ning soojemaid riideid. Väljakute ülalpidamisvajadused on samuti teisenenud, nt voib varakevadel ja hilissügisel küll temperatuur oues mängimiseks soodne olla, kuid ohtuti läheb vara pimedaks, järelikult tuleb investeerida valgustusse. Suved on üha soojemad ja kuivemad, mistottu ei ole liigne korralik väljakute kastmissüsteem.
Sel aastal saabus suvehooaeg ülihelikiirusel ning väljas saanuks mängida juba märtsis. Klubiomanikud ei totanud aga ülepeakaela väljakutelt katteid eemaldama ega kaasnevaid hooldustöid tegema, vaid ootasid kindlamaid märke. Järgmisena läks veelgi soojemaks ja siis oli kasumlikkuse seisukohalt halvim aeg neid töid teha. Graafikul näeks see välja selliselt, et noudlus on haripunktis ja pakkumine peaaegu puudub.

To cut the long story short - juba mitu päeva ei ole väljakule saanud, kuigi väga tahaks.

Pikad pühad

Tore oli hommikust ohtuni aias tööd teha, valge nirgi tegemisi jälgida, öösiti tähti ja varahommikul päikesetousu imetleda, motelda, lugeda, lippu heisata, sauna teha, vahvate ja glam-sopradega kohtuda. Selleks korraks pühad läb: back to reality.

Magustoiduks

Filmis "Music and Lyrics" vordles Ms Fisher (D.Barrymore) tasemel muusikat ohtusöögiga ning eimidagierilist muusikat magustoiduga. Tema soov oli, et Mr Fletcher (H.Grant) suudaks luua dinneri. Ilma filmi sisu ümberjutustamata olgu öeldud, et nii see ka läks.

Samas, päriselus piisab suurepärasest ja ilusast magustoidust et kogu pidusöök jääks pikaks meelde. Pühade eel jagan viimase aja hittmagustoitu, mille loojaks noor Belgia tipp-kokk:

Retsept (4-6 inimesele):
250 g kohupiima (light), 500 g piparkoogimaitselisi (voib ka Digestive) küpsiseid, 200g vahukoort, 200g suhkrut, 5 munavalget, sidrunimahla, 2 dl vaarikatoormoosi (ilma seemneteta), physaliseid kaunistuseks.

Kihilise magustoidu valmistamiseks: vahusta koor ning sega see kohupiimaga; vahusta munavalged ning lisa suhkur; sega eelnev kokku ja lisa sidrunimahl; purusta küpsised. Aseta kihiti klaasi/klaasist magustoidupokaali, alustades küpsisepuruga ning lopetades vaarikamoosi kattega. Lopuks üks physalis.

Foto puudumisel ütlen vaid, et tulemuseks on pruuni-valge triibuline ning tumeroosa kattega magustoit.

Häid pühi!

Majandusajaleht?

Eesti ainsat majandusajalehte sarjatakse sageli selle liigse "kollasuse" ning lisaväärtuse vähesuse pärast (loe: eelmise päeva FT ümberjutustus). Kommentaarid ja juhtkirjad jätavad tihti samuti soovida.
Paradoksaalselt, erilehtede kontseptsioonid ja teostus on neil tasemel, vt näiteks:
http://www.aripaev.ee/pdf/erilehed/354301.pdf
Iseküsimus loomulikult, kas kodusisustus peaks olema selle väljaande leivanumber.

What will you be reading in 2007?

Siia lisan aasta jooksul kronoloogilises järjekorras raamatud, mida lugesin ning tsitaadid, mida soovin mäletada.

Raamatud:

• "Ivan's War - The Red Army 1939-45". Catherine Merridale
• "Suite Française". Irène Némirovsky
• "Memoirs of a Geisha". Arthur Golden
• "Mrs Simpson - Secret lives of the Duchess of Windsor". Charles Higham
• "The Audacity of Hope". Barack Obama
• "The No.1 Ladies' Detective Agency". Alexander McCall Smith

Tsitaadid:

• "The chief business of the American people is business". Calvin Coolidge
• "Government is not the solution to our problem; government is the problem". Ronald Reagan